Viisin mõlemad lapsed lasteaeda, tulin koju.
Suutmata otsustada, kas alustada sügisestest aiatöödest, hoidistamisest, koristamisest, muudest majapidamistöödest, lihtsalt lugemisest või kirjutamisest, hakkasin hoopis hommikust sööma. Nüüd on kõht täis ja kõik valikud peale kahe viimase oleksid ju tervisele ohtlikud.
Eelmisel nädalal käisime Mirjamiga kolmel korral lasteaias mängimas. Kahel päeval oli Mihkel ka seltsis. Täna siis esimene päev, mil lapsed ka söögil on. Kõik said kenasti maast lahti ja torinata riidesse. Mihkel läks Mirjami rühma juurest ise oma rühma, pärast läksin teda veel kaema ka. Istus kenasti hommikusöögilauas ja ei pannud mind eriti tähelegi...
Esialgu tundub, et Mirjamil läheb lasteaiaga harjumine valutumalt. Õnneks pole mul hetkel survet peal, et miski tegemata jääks, kui lapsed nt haigeks jäävad. Perearst arvas, et kui survet pole, siis lapsed ei jäägi haigeks...
Imelik tunne on ikkagi. Nii täna kui ka neil eelmise nädala hommikutel olin ise närvis, söök alla ei läinud.
Pildil Mirjam enne päris esimest lasteaeda minekut eelmisel kolmapäeval.
3 kommentaar(i):
See on tuttav tunne ,et oled ise närvis ,kui pesamuna läheb kauaks emmest eemale.Minul oli sama olukord.Töötan ise lasteaias.Esimene aasta oligi mu noorem minu juures sõimerühmas ja kui lapsed suuremasse rühma edasi läksid ,oli laps õnnelik ,aga mina tõinasin.
Tegelikult olen oma kogemustest näinud ,et paljudel lastel tekib 3-dal päeval tagasilöök.Siis on kõik uus ja huvitav üle vaadatud ja tuleb kodu- ja emmeigatsus peale.Muidugi ei pruugi Mirjami puhul seda tekkida.Aga ilusat lasteaia aega ja toredaid õpetajaid Mirjamile.
Pidulik!
Heldus, küll see aeg läheb ikka kiirelt. Juba lasteaeda.
Postitage kommentaar